Kaasaegsed denitrifikatsioonisüsteemid tagavad keskkonnanõuete range järgimise. Seda lauset kasutatakse sageli lihtsal viisil, kuid tegelik põhjus on konkreetsem. Kaasaegne süsteem suudab ühendada sisselaskeava NOx andmed, väljalaskeava jälgimise, reaktiivi doseerimise, temperatuurisignaalid ja turvablokeeringud. Kui katla koormus tõuseb või langeb, saab juhtkapp reguleerida doseerimiskogust selle asemel, et hoida kogu päeva üht fikseeritud seadistust. See aitab süsteemil püsida nõutavale väljalaskeava väärtusele lähemal ja vähendab ammoniaagivee või karbamiidilahuse raiskamist.
Vastavus sõltub ka riistvara üksikasjadest. Kui pihustusotsik asetatakse sobiva temperatuuriga alast väljapoole, võib reaktsioon olla nõrk. Kui SCR-reaktoril on halb gaasijaotus, võib üks katalüsaatorikiht kanda rohkem tolmu ja kaotada aktiivsuse kiiremini. Kui juurdepääsuplatvorm on liiga väike, võivad töötajad tavapärase kontrolli vahele jätta, kuna reaktori avamine on keeruline. Need väikesed disainivalikud võivad mõjutada pikaajalist-heidet rohkem kui seadme nimi ise.
Uuendusprojektide puhul on varajane kontrollimine kasulik. Tehas peaks üle vaatama kanali suuruse, vana platvormi asukoha, ventilaatori varu, tolmu kontsentratsiooni, väävlisisalduse ja olemasoleva tõsteruumi. Seadme tarnija saab seejärel otsustada, kas SNCR, SCR või kombineeritud marsruut on mõistlikum. Vastavusele- keskendunud süsteem ei ole loodud ainult ühekordse testi läbimiseks. See peab olema tavapäraste tootmisvahetuste ajal kergesti kontrollitav, kergesti puhastatav ja stabiilne.
